28.09.22

5. Riigi Tugiteenuste Keskuse otsusega rahuldati 2022 (otsus nr 11.4-3/ 0356) aastal Tibutare Lasteaia personaliarendusprojekt "Tibutare Lasteaed on ettevõtlik" summas 4 977, 80 eurot.

Mida tegime ja mida saavutasime:

Kõik 4 õpiüritust said läbi viidud ja edukalt.

Oleme väga rahul tegevuste tulemuslikkusega. Kõik õpiüritused said läbi viidud ja oodatavad tulemused saavutatud järgnevalt:

Projektis osalenud, on omandanud järgmised pädevused:

  • osalejad teavad nüüdisaegse õpikäsituse, lapsest lähtuv kasvatuse ja projektõppe teoreetilisi aluseid ja mõistavad nende omavahelist seost;
  • teadvustavad enda rolli lapsest lähtuva kasvatuskultuuri kujundamisel ja projektõppe põhimõtete rakendamisel; 
  • mõistavad kaasava hariduse olemust lapsest lähtuva õpikäsituse kontekstis; 
  • teadvustavad koostööd toetavate suhete olulisust ning enda rolli, ülesandeid ja vastutust lasteaia ja rühma meeskonnatöös lapsest lähtuva kasvatuskultuuri loomisel; oskavad mõtestada projektõppe protsessi ja analüüsida enda pädevusi ning valmisolekut projektõpet rakendada;
  • on tutvunud projektõppe praktiliste näidetega kahes Virumaa Lasteaias (Kohtla Järve Lasteaias Kirju-Mirju ja Rakvere Lasteaias Triinu);
  • oskavad analüüsida ja püstitada endale arengueesmärke;
  • on kokku leppinud meeskonnakaaslastega (õpetaja ja õpetajat abistava töötaja koostöö) lapse ettevõtlikkust suunavates õppemeetodites;
  • on koostanud õpivara (ettevõtlikkuse pädevust suunava projektõppe kava lastele), mis toetab iga lapse arengut ja ettevõtlikkust.

Antud projekt panustas meetme eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamisse järgnevalt: haridusasutuse ja kohaliku omavalitsuse arenguvajadustest lähtuvalt õpiti tundma nii teoorias (koolitus 16 ak/h) kui ka praktikas (koostööseminarid Kohta-Järve Lasteaias Kirju-Mirju ja Rakvere Triinu Lasteaias) haridusuuenduste rakendamist, ise õpivara looma.

Lisaks täideti ka antud projekti üldeesmärgid:

1.eesmärgi täitmise tulemus: on võimestatud meeskonda ja tugevdatud organisatsioonikultuuri, mis lähtub iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toevast, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavast õpikäsitusest.

2. Eesmärgi täitmise tulemus: Lasteaia personal rakendab ettevõtlikkust suunavaid õppemetoodikaid, töökorralduslikke lähenemisi, mis toetavad iga lapse arengut ning lapsed õpivad rõõmsameelselt, loovalt, mitmekülgselt.

Õpiüritused aitasid kaasa järgmiste taotlusvooru prioriteetide täitumisele:

Tähenduslik õppimine: Antud projekt sidus nii teoreetilise lähenemise uuenenud õpikäsitusele kui ka pakkus meeskonnaliikmetele võimaluse õpitut reflekteerida, sellele tähendust luua ja ka ise luua õpivara, mis lähtub õpitust koolitustel ja parimate praktikate tutvumisel saadud kogemustest.

Projekti käigus kasutati aktiivõppemeetodeid, mis pani osalejad mõtestama õpitavat enda jaoks.

Koolituse 4 moodulit toetavad tähenduslikku õppimist meeskonnas. Haridusasutuses koostöö korraldamine kaasava hariduse rakendamiseks: Projektõpet kavandades said õpetaja ja õpetaja abid (haridusvaldkonna töötajad) anda igale lapsele talle jõukohaseid ülesandeid, mis lasevad lapsel katsetada oma võimeid ja kogeda eduelamust.

Projekti toel on Tibutare õpikogukonna pädevus kasvanud õppijakesksemaks ja personaliliige suudab last suunata nii, et iga laps tunneb, et ta on suutnud iseseisvalt midagi teha, millest on teistel ka kasu.

Koostöö kujundamine õpetaja ja õppimist toetava töötaja vahel: Projekti kahepäevastel õpiüritustel Virumaal osalesid juht, õpetajad, õpetaja abid, assistendid ja tugispetsialistid koos. Õhtusel arengukoosolekul reflekteeriti koos õpikogemusi ja parima praktika näiteid Kohtla-Järve Kirju-Mirju ja Rakvere Triinu lasteaedade näitel, mis aitas kaasa ühiste eesmärkide lahti mõtestamisele ja rühmasisese töökorralduse arengule. Õpetajat abistavad töötajad said koolitustel ja arengukoosolekutel välja pakkuda oma ideid, kuidas projektõpet suunata just nende rühmas.

Õpiürituste tagajärjel õpetajat toetavad töötajad muutuvad ühe rohkem õpetajale partneriks õppetegevuste kavandamisel ja elluviimisel (vajadusel töötavad eraldi väiksema alagrupi lastega jõudmaks iga lapse arengu toetamiseni).

Viimasel arengukoosolekul aruatati koostöös järgmiseks õppeaastaks koostatud õpivara- 8 projektõppe kava, mis veelgi liitis rühma meeskondi.

Hinnang tegevuste jätkusuutlikkusele: Projekti tegevused andsid positiivse mõju töötajate pädevustele, mis annavad kindluse, et on olemas jätkusuutlik valmidus rakendada uuenenud õpikäsitlust ja suunata lastes ettevõtlikkuspädevust.

Koolitustsükli läbimine, parimate praktikate tutvumise ja arenduskoosolekute toel Tibutare töötaja: - teab nüüdisaegse õpikäsituse, lapsest lähtuv kasvatuse ja projektõppe teoreetilisi aluseid ja mõistab nende omavahelist seost;

- teadvustab enda rolli lapsest lähtuva kasvatuskultuuri kujundamiselja projektõppe põhimõtete rakendamisel; - mõistab kaasava hariduse olemust lapsest lähtuva õpikäsitusekontekstis;

- teadvustab koostööd toetavate suhete olulisust ning enda rolli, ülesandeid ja vastutust lasteaia ja rühma meeskonnatöös lapsest lähtuvakasvatuskultuuri loomisel;

- mõtestab projektõppe protsessi ja analüüsib enda pädevusi ning valmisolekut projektõpet rakendada;

- on tutvunud projektõppe praktiliste näidetega, analüüsib ja püstitab endale arengueesmärke; - on saanud uusi teadmisi ettevõtlikkuse pädevuse suunamiseks lastel;

- on ise koostanud ettevõtlikkust suunava projektõppe õpivara.

 
Täpsemalt, mis taotlusvoorust toetust taotleti.  Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lg 2 punkti 2 ja § 22 lõike 1, haridus- ja teadusministri 29.10.2015 määruse nr 47 „"Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis" elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord" (edaspidi TAT määruse) § 19 lõigete 11 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 8 lõigete 1 ja 4 alusel Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. rahuldada Tabasalu lasteaed Tibutare (edaspidi nimetatud toetuse saaja), registrikood 75014184, asukoht Lasteaia tn 7, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond, 08.03.2022 esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2014-2020.1.02.22-1326 projektile „Tibutare Lasteaed on ettevõtlik" (edaspidi projekt). 

 

 

 

 

4. Euroopa Sotsiaalfond ka SA Innove toetavad Tabasalu Lasteaed Tibutare projekti " Tibutare personal toetab laste ettevõtlikkust" nr 2014-2020.1.02.20-0936 summas 4572,22 eurot. (otsus 25.03.2020).

Antud projekti vajalikkus tuleneb õpikäsitluse (projektõpe) ja lasteaia arengukava visioonist, laste ettevõtlikkuse suunamiseks pädevuste omandamise vajalikkusest. Tibutare personal saab jõustatud antud projekti toel koostöös IVEK koolitajaga ja õpiüritustel partnerlasteaiaga Paide Sookurest. Projekti mõjul oleme ettevõtlikud ja suuname lapsi ettevõtlikkusele mudeli alusel: Tahan-suudan-teen = eluhoiak.

3. Perioodil 23.-24.september 2018 oli Tabasalu Lasteaed Tibutare personal kaasatud ESF poolt rahastatud personaliprojekti "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid"; 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks". TAT kood: 2014-2010.1.2.001002.02.02.15-0002. Projekt sai esitatud taotlusvooru: Erinevaid maakondi hõlmavate haridusasutuste vaheline õpiüritus kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks."

Antud projekti ESF projekti suurem eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on toetada lasteaia meeskondade koostööd ja ühist õppimist, et aidata kaasa ühise õppimise kultuuri saamisele osaks haridusasutuste organisatsioonikultuurist, kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele ja kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamisele haridusvaldkonna suundumustest ja valikutest.

Tabasalu Tibutare, Harku Lasteaia ja Tartu Lasteaed Ristikheina personali pädevust suurendava projekti nimi on „Kõik lapsed saavad suhtlema ja õppima".

2018 aasta alguses valmis Tabasalu Lasteaed Tibutare uus arengukava aastateks 2018-2021. Meie üheks visiooniliseks suunaks on iga lapse arengu toetamine parimal viisil. AK perioodiks oleme võtnud arendustegevuseks ka partnerlasteaia – Harku Lasteaed, kus 6 rühma. Ka nende õpetajad vajavad koolitusi kaasava hariduse oskuslikuks arendamiseks. Harku vallas ei ole ühtegi tasandusrühma ega arendusrühma, samas selliseid lapsi, kes vajaksid erilise ettevalmistusega pedagoogide tuge on märkimisväärselt palju (igas rühmas 1-4 last).

Kõnehilisusega lapsed on viimasel ajal väga levinud probleem. Tõstmaks õpetajate teadlikkust antud teemas ja õppimaks konkreetseid toetusmeetmeid kaasamise antud projektiga Tartu Ülikooli ühe parima õppejõu antud teemal- Marika Padriku (välja andnud ka hulgaliselt metoodilist kirjandust antud valdkonnas).

Antud projekti puhul valisime kolmandaks partneriks Tartu Lasteaed Ristikheina, kus on nii tavarühmad, arendus-, kui ka tasandusrühmi. Samuti on neil pikaajaline kogemus individuaalsemaks tööks HEV lastega. Oleme kavandanud Tartu Ristikheinas ühise seminari kõigi 3 lasteaia õpetajate vahel ja avatud tegevuste vaatluse. Ka Ristikheina 7 õpetajat on kutsutud koolitusele esimesel päeval (pühapäeval) 8 tundi, et saada osa vajalikust koolitusteemast: „ Kõnehilistusega lapsed- potentsiaalsed õpiraskustega lapsed: märkamine ja toetamine" (koolitaja Marika Padrik).

Tabasalu Lasteaed Tibutare projekti eesmärgid on seotud nii Eesti elukestva õppe strateegia põhieesmärkidega kui ka kohaliku omavalitsuse hariduskogu (lasteaedade ja koolijuhtide kogukond koostöös Harku Vallavalitsuse haridusosakonna töötajatega):

  1. Muutunud õpikäsitlus

Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.

  1. On loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja suurenenud on õppes osaluse kasv. Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks.

Projekti „Kõik lapsed saavad suhtlema ja õppima" konkreetsed eesmärgid on:

  1. Ühise õppimise kultuur on tugevnenud ühiste arutelude toel Tabasalu Lasteaed Tibutares, Harku Lasteaias ja Tartu Lasteaias Ristikhein.
  2. Õpetajad mõistavad kaasava hariduse põhimõtteid, tunnevad lapse kognitiivse, kõne ja sotsiaalse arengu seaduspärasusi varases eas.
  3. Õpetajad oskavad hinnata laste kognitiivset ja kõne arengut varases eas, kasutades selleks õpetajatele käepäraseid meetodeid.
  4. Õpetajad oskavad tööd korraldada rühmas, kus on HEV lapsed ja on saanud praktilisi nõuandeid tegevõpetajatelt selles valdkonnas, mida võtta oma töös kasutusele.

 

 

 

2. Perioodil 15.-16.juuni 2018 oli Tabasalu Lasteaed Tibutare personal kaasatud ESF poolt rahastatud personaliprojekti "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid"; 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks" TAT kood: 2014-2010.1.2.001002.02.02.15-0002.

 

Projekti toetati summas 2966,65 eurot ESF poolt läbi INNOVE taotlusvooru.

Antud projekti ESF projekti suurem eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on toetada lasteaia meeskondade koostööd ja ühist õppimist, et aidata kaasa ühise õppimise kultuuri saamisele osaks haridusasutuste organisatsioonikultuurist, kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele ja kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamisele haridusvaldkonna suundumustest ja valikutest.

Meie personali pädevust suurendava projekti nimi on "Tabasalu Lasteaed Tibutare õpikogukond (personal) tutvub parimate praktikatega Lääne-ja Ida-Virumaale 2-s lasteaias uuenenud õpikäsitluse, ettevõtlikkuse õppe rakendamiseks."

Tabasalu Lasteaed Tibutare projekti eesmärgid on seotud nii Eesti elukestva õppe strateegia põhieesmärkidega kui ka kohaliku omavalitsuse hariduskogu (lasteaedade ja koolijuhtide kogukond koostöös Harku Vallavalitsuse haridusosakonna töötajatega):

  1. Muutunud õpikäsitlus

Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.

  1. On loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja suurenenud on õppes osaluse kasv. Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks.

Seotus Harku valla haridusuuenduse prioriteetidega:

Harku haridusjuhtide moto 2017/2018 õa: "Õpime muutmist, muudame õppimist" ja „Õpime demokraatiat – õppijast lähtuv õpikäsitus".

Lisaks toetab antud projekt Harku valla hariduskogu prioriteete:

  1. uuenenud õpikäsitlus on meeskondades arusaadav ja selle rakendamine on süsteemne.

Konkreetne Tabasalu Lasteaed Tibutare õpikogukonna eesmärk:

  1. Uuel arengukava perioodil 2018-2021 oleme teadlikud ja oma lasteaia tegevussuundadeks lahti mõtestanud parimad praktikad uuenenud õpikäsitluse ja ettevõtlikkuse arendamise võimalustest laste õppeprotsessis.

1.1. alaeesmärk: oleme tutvunud parimate praktikatega uuenenud õpikäsitluse osas Virumaa 2-s lasteaias, kaardistanud ideed ja võimalused oma õppeasutuses uuenevast õpikäsitlusest tuleneva väärtushoiaku ettevõtlikkus suunamiseks ja tegevuste kaudu rakendamiseks. 

1.2. alaeesmärk: kahe lasteaia õpikeskkonnaga tutvumine ja ümarlauad õpetajatega on andnud uusi ideid Tibutare lasteaia õppekorralduse muutuse tulemuslikkuse suurendamiseks.

1.3. alaeesmärk: alushariduse parimate praktikate jagamise õpiüritusest on koostatud kokkuvõttev artikkel Lasteaia veebipõhisesse ajalehte „Kuldmuna", mis suurendab lapsevanemate ja kogukonna teadlikkust uuenenud õpikäsitlusest, ettevõtlikkuse suunamisest koolieelses eas ja parimatest praktikatest ettevõtlikkuse arendamise valdkonnas.

Projekti tulemused:

Projekti positiivse mõjuna toome välja:

1.Tabasalu Lasteaed Tibutare õpikogukond (personal) on tutvunud parimate praktikatega Virumaa 2-s lasteaias uuenenud õpikäsitluse ja ettevõtlikkuse arendamisega ja saanud uusi mõtteid, kuidas uuel arengukava perioodil õppekvaliteeti parandada uuenenud õpikäsitlusest lähtuvalt. Oleme võtnud plaani juba sel aastal alustada projektõppega lastega vanuses 5-7. Meie õppetegevus oli ka eelnevalt lõimitud, saadud ettevõtlikkuse koolitus ja parimate praktikate, projektidega tutvumise seminaridel 2-s lasteaias, aitab meil edasi minna antud osas süsteemsemalt.

2.Õpiüritus (ühine seminar, mõttetalgud, seminar teiste pedagoogidega) on toetanud lasteaia meeskondlikku koostööd ja ühist õppimist, aidanud kaasa ühise õppimise kultuuri saamisele osaks haridusasutuste organisatsioonikultuurist.

Positiivse mõjuna loodame näha lasteaiapersonalil uute töövõtete rakendamist (pikad läbimõeldud ja laste huvi arvestavad projektid, kus laps jõuab ise tegutsedes uutele teadmistele ja omandab uusi oskusi, saab eduelamusi), hakatakse enam kasutama metoodilisi lahendusi, mis toetavad laste loovuse, ettevõtlikkuse arengut.

3.Lapsevanemate rahulolu kasvab ja õpetajad ise on oma töötulemustega rohkem rahul- uued lähenemised ja pingutused avaldavad mõju laste toimetulekule ning õpitulemustele.

4 .Kohalike kogukonna (Harku vald, Harjumaa alushariduse õppeasutused) teadlikkus on suurenenud haridusvaldkonna uuenduslikest suundumustest lastes ettevõtlikkuse kujundamise osas ja uuenenud õpikäsitlustest tulenevatest valikutest õpikeskkonna kujundamisel tänu Tibutare juhi poolt koostatud veebiartiklile ja suulisele teabele HAHJÜ õpiüritusel 22-23.august 2018.

Projekti mõju jätkusuutlikkust toetame järgmiste tegevustega:

Projekti parimate praktikate kogemusi reflekteerisime kõigepealt 15.juuni õhtusel seminaril, seejärel kirjalikus kokkuvõttes lasteaia veebiajalehes „Kuldmuna". Suve jooksul oleme läbimõtestanud oma muljed, mõtted, ideed, mis tekkisid ja mida võiks rakendada Tibutare Lasteaias, mis on sisendiks rühmade aasta tegevuskavade koostamisel.

Järgmise sammuna õpetajate pedagoogilisel nõupidamisel 27.augustil 2018 lepime juba konkreetsemalt kokku seoses uue arengukava ja õppeaasta tegevuskava rakendamisega, miks ja mida tahaksime uuendada õpetamise metoodikates, kuidas luua meie lastele parimad õpitingimused õpitu ja kogetu valguses, projektõppe ning ettevõtlikkuse arendamiseks.

Projektijuht: Reeli Simanson

 

1. 2017 aasta suve projekt:

ESF projekti laiem eesmärk on toetada lasteaia meeskondade koostööd ja ühist õppimist, et aidata kaasa ühise õppimise kultuuri saamisele osaks haridusasutuste organisatsioonikultuurist, kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele ja kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamisele haridusvaldkonna suundumustest ja valikutest.

Projekt on rahastatud fondist ESF "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid"; 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks". Toetuse suurus oli 1720 eurot.

Tibutare õpikogukond (24 töötajat) seadis endale eesmärgiks:

1.      Uuel arengukava perioodil 2018-2021 oleme teadlikud ja oma lasteaia tegevussuundadeks lahti mõtestanud parimad praktikad uuenenud õpikäsitluse ja kaasavat haridust toetavast õppemetoodikast.

1.1.alaeesmärk: oleme tutvunud parimate praktikatega uuenenud õpikäsitluse osas Tartu lasteaias Kannike ja meeskonna õhtusel seminaril koos kannikese lasteaia juhi Ülle Västrikuga kaardistanud ideed ja võimalused oma õppeasutuse arengu kaasava haridusstrateegia kavandamiseks.

1.2.alaeesmärk: kahe Tartu lasteaia õpikeskkonnaga tutvumine ja ümarlauad õpetajatega on andnud uusi ideid Tibutare lasteaia õppekorralduse muutuse tulemuslikkuse suurendamiseks.

Projekti lühikirjeldus ja tegevused:

18. juunil toimus Tibutare personali õppepäev- seminar koostöös Tartu Lasteaed Kannikese direktoriga Mäeotsa Puhketalus. Koolitusel tutvustas Ülle Västrik (Tartu LA Kannikese direktor) teaduspõhist kaasava hariduse metoodikat LP, mida antud lasteaed on 2 aastat piloteerinud. Antud lasteaia personal sai ka vastava koolituse Norra kolleegidelt Tartu Linnavalitsuse poolt kaasatuna EMP toetuse ja programmi "Riskilapsed ja noored" taotlusvooru "Kaasamine ja sekkumine haridussüsteemis" kaudu.  

Tibutare personal sai ülevaate metoodikast ja mudeli kasutamise etappidest. Ühises arutelus mõeldi metoodika rakendumise tugevusi ja ka esilekerkinud raskuste üle.

19. juunil külastasid Tibutare töötajad juba Tartu Lasteaeda Kannikest, kus meie õpetajad tutvustasid õppemetoodikat laste õpi-ja sotsiaalsete oskuste õpetamiseks "Samm- sammult" õppevideo kaudu ja Kannikese lasteaia õpetaja Merje Laur rääkis LP 8- liikmeliste meeskondade tööst, mida see on andnud õpetajatele. Kohapeal tutvuti ka lastele loodud õpikeskkonnaga.

Samal päeval (19. juuni) külastasime veel Tartu Eralasteaed Terakest, kus seminari käigus saime ülevaate, kuidas on antud lasteaias toimunud muutuste juhtimine (8 aastat), mis toetab uuenenud õpikäsitlust. Antud lasteaed on selleks valinud Reggio Emilie metoodika, mida on õpitud koostöös Tartu Ülikooli õppejõudude kui ka käidud õppimas Soomes, Rootsis ja Itaalias antud metoodikat rakendatavates lasteaedades. Lasteaia direktor Katrin Helendi tutvustas laste õpikeskkonda, mis soodustab laste õpihuvi, pedagoogilise dokumenteerimise metoodikat koos näidetega rühmades ja mänguväljakul ja õppevideot Reggio Emilie pedagoogika rakendamisest õuesõppena. Tibutare personaliliikmed said küsida nii asutuse juhilt kui õpetajatelt täiendavaid küsimusi. Tekkis palju mõtteid ja ideid, mida ka oma õppeasutuses rakendada. Samuti saime ülevaate, kuidas Terakese lasteaias toimib projektõpe ja personali töökorraldus, mis  võimaldab lastel õppida väiksemates alagruppides ja nii iga lapse õpihuvi toetada. Meie omalt poolt tutvustasime ka Eralasteaed Terakese personalile meie lasteaias toimivat väärtuskasvatust (3 õppevideot lastega õppetegevustes).

Projekti tulemused:

Tartu 2-s lasteaias tutvustamist leidnud õppemetoodikad ja õppekorraldused on väga innovaatilised ja seega nende kasvõi osaline rakendamine Tibutare lasteaias loob lastele lisaväärtust õppekvaliteedi paranemise osas.

Tabasalu lasteaed Tibutare õpikogukond (personal) on tutvunud parimate praktikatega Tartu 2-s lasteaias uuenenud õpikäsitluse ja kaasava hariduse - LP mudeliga ja saanud uusi mõtteid, kuidas uuel arengukava perioodil õppekvaliteeti parandada uuenenud õpikäsitlusest lähtuvalt.

Õpitud kogemused said reflekteeritud artiklis, mille avaldasime lasteaia veebiajalehes "Kuldmuna", mille kaudu lastevanemate ja kohaliku kogukonna teadlikkus on suurenenud haridusvaldkonna uuenduslikest suundumustest ja kaasava hariduse põhimõtetest (LP metoodika õpi-ja käitumisraskustega laste toetamiseks tavarühmades ja uuenenud õpikäsitlusest tulenevatest valikutest õpikeskkonna kujundamisel).

Õpiüritus (ühine seminar, mõttetalgud, seminar teiste pedagoogidega) on toetanud lasteaia meeskondlikku koostööd ja ühist õppimist, aidanud kaasa ühise õppimise kultuuri saamisele osaks haridusasutuste organisatsioonikultuurist.

Lasteaiapersonali uued töövõtted, metoodilised lahendused toetavad HEV ja käitumisraskustega laste õppimist lasteaias ja rühma mikrokliima muutub kõigile lastele toetavamaks, kaasava hariduse põhimõtete rakendumine toimub paremal tasemel.

Usume, et lapsevanemate rahulolu kasvab veelgi ja õpetajad ise on oma töötulemustega rohkem rahul- uued lähenemised ja pingutused on mõju avaldanud laste toimetulekule ning õpitulemustele.

Toimetaja: REELI SIMANSON