29.08.17

Muusikaõpetajana töötab Tibutares õpetaja Birgit Värno. Õpetaja Birgit on kõrgharidusega õpetaja. Tibutares töötab alates 1999.aasta sügisest.

 

"Kõik, mis elab, see liigub; ja kõik, mis liigub, allub rütmile"

                /F. Hegi/

Kas ei ole me tänapäeval mitte kõrvale tõuganud neid vanu tõekspidamisi, mis aastasadu on inimeste elukäiku juhtinud? Kas ei peeta muusika õppimist ja tegemist mitte ainult väljavalitute osaks ja ei väideta kergekäeliselt - mina ei ole üldse musikaalne, ma parem ei laula?

Iga inimene on muusik, sest muusikat, mis on seotud oma alglätetega - kõne, rütm, liikumine, tants, laul - saab igaüks õppida ja tunnetada ning see on kõigile lähedane ja omane.

Alusharidusel on lapse üldise ja sealhulgas muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: muusikaliste tegevuste kaudu rajatakse alus, millele toetub lapse püsiv huvi ja armastus muusika vastu.

Muusikalis-emotsionaalsete elamuste kaudu areneb eelkoolieas lapsel loominguline aktiivsus, kujunevad väärtushinnangud ja sotsiokultuurilised pädevused, mis kompleksselt aitavad last ette valmistada muusikaõpetuseks koolis.

Muusikaõpetuse üheks olulisemaks ülesandeks on luua positiivne hoiak muusikaliste tegevuste suhtes ja kindlustada lapse individuaalsete võimete arengut.

Muusikaõpetus taotleb, et laps:

  • tunneb rõõmu muusikalisest eneseväljendusest; 
  • õpib kuulama muusikat ja väljendama seda muusikaliste ning teiste kunstialaste tegevuste kaudu; 
  • omandab muusikalise loovtegevuse kogemusi musitseerimise kaudu; 
  • arendab muusikalisi võimeid jõukohaste muusikaliste tegevuste - liikumise, laulmise, muusika kuulamise, pillimängu - kaudu.

Muusikalised tegevused - liikumine, laulmine, muusika kuulamine, pillimäng - kujundavad, arendavad ja soodustavad mitmeid üldpädevusi:

  • oskust märgata ja hinnata ilu;
  • oskust eneseväljendusest rõõmu tunda;
  • oskust väärtustada loovust ja originaalsust;
  • oskust olla osavõtlik, tolerantne ja kaaslaste suhtes avatud;
  • rahvuslikku identiteeti;
  • keele ja mõtlemisoskuse suhtestamist;
  • positiivset suhtumist loodusesse ja keskkonda;
  • mõõtühikutunnetust ja orientatsiooni ruumis.

W. Hartmann on öelnud, et õpetaja peab pärast tegevust (tundi) alati mõtlema kahele asjale - kas lastel oli tore selles tegevuses olla ja mida nad õppisid? Kui need kaks poolt on tasakaalus, on tegevus õnnestunud. Heas tegevuses on tore mäng ja õppimine nii tihedalt käsikäes, et asjatundmatul inimesel võib tõepoolest tekkida küsimus, kas sellises rõõmsas tegevuses midagi ka omandatakse?

Birgit Värno

muusikaõpetaja

Toimetaja: REELI SIMANSON